Vaata lapsega perekonnaliikmete pilte, kuulake muusikat ja tantsige. Beebi armastab kõike seda. Lisaks hakkab ta end püsti ajama ning ulatub maapinnast kõrgemal olevaid asju kiskuma.

Peenmotoorne areng
Neil päevil on tital väga palju tegemist. Tema käed, nagu teisedki kehaosad, on pidevas liikumises. Ta suudab erinevaid objekte osavalt käsitseda. Beebi harjutab ning see oskus muutub üha täiuslikumaks, kui ta püüab asju haarata ja sõrmede (pöidla ja nimetissõrme) vahel uurida. Laps on õppinud kasutama oma nimetissõrme mänguasja väiksemate osade vajutamisel/lükkamisel ning väikeste kohtade uurimisel.

Sel perioodil hakkavad osad lapsed näpuga objektidele osutama. Samal ajal vaatavad nad sulle abipaluvalt otsa ja justkui küsivad „Mis selle mänguasja nim on? Kuidas ma selleni jõuan?“. Püüa üle olla kiusatusest lapsele kaugemal asuvaid mänguasju ise kätte tuua. Eemalolevad huvitavad asjad on ideaalseteks peibutisteks lapse liikuma meelitamisel. Kui ta ebaõnnestumise pärast ärritub, nihuta mänguasja veidi lähemale, siis ehk ulatab ta seda katsuma. Kindlasti räägi lapsele, mis asjaga tegu on. Ütle mänguasja nimetust minu korda, sest ta jälgib samal ajal su suu liikumist.

Oluline on tunnustada last kui võimekat indiviidi ja toetada tema arengut, muu hulgas probleemide lahendamise oskust. Kasuta arendavaid mänguasju, et konstrueerida olukordi, mida beebi saab hõlpsalt ja edukalt lahendada. Kui laps õpib ise erinevaid olukordi lahendama, toetab see positiivse minapildi kujunemist.

Motoorne areng

Nagu roomamise püüetest veel vähe oleks, võib ta nüüd üritada end ka püsti ajada. See ei ole siiski kerge, sest eeldab tugevaid jalgu. Lisaks peab beebi välja nuputama, kuidas end põlvedest painutada, kõrgemal olevast toest kinni haarata ja keharaskust nihutada.

End püsti upitades ei tea beebi, kuidas tagasi maha saada. Enamik lapsi esialgu sellest ei hooligi. Neile meeldib end nõkutada, ühe käega kinni hoida ja keharaskust ühele ja teisele poole kallutada. Kui laps aga ära väsib, vaatab ta abipaluvalt emme või issi poole. Räägi lapsele, kuidas end põlvist painutada ning pepu peale maanduda. Iseseisvalt ja sujuvalt tagasi maha istuma õppimine võtab mõne nädala aega.

Kui last enese püstiajamine ei huvita, ära muretse. Kasvuspurdid tulevad erinevatel aegadel. Kui beebit suurem motoorne areng ei huvita, ei hakka ta ilmselt veel mõnda aega roomama ega end püsti ajama. Kui siiski muretsed, konsulteeri lastearstiga. Meie nõuanne: naudi seda aega kuni saad!

Probleemid unega

See on tavaliselt aeg, mil lapsed hakkavad keset ööd üles ärkama. Nad võivad öösel korraga valjult nuuksatada ja siis tagasi unne vajuda. Nutmine võib ka kauem kesta. Beebi õpib sel perioodil oma keha kohta üha uusi asju. Ta õpib liikuma, seisma ja asju teistmoodi käes hoidma. Mõned vanemad avastavad, et laps ei püsi ka voodis üldse paigal – ta pöörab ümber, üritab roomata ja tõmbab end püsti.

Beebi võib unistele vanematele justkui hüüda „Ma tahan veel harjutada“ või „Ma seisan, aga ei saa enam kuidagi tagasi maha“. See on vanemate jaoks, kes arvasid, et nüüdseks on püsiv unerutiin saavutatud, ilmselgelt ärritav. Taas peab hakkama öösiti mitu korda üles tõusma.

Mänguaeg

Tita mõistab nüüd, kui vaatab fotol iseennast. Sama kehtib ka enese peeglist vaatamise kohta. Tore ajaviide on lapsega tuttavate ja lähedaste inimeste piltide vaatamine. Võid osta fotoalbumi ja koondada sinna kõik lapsele armsate inimeste pildid. Võid lisada ka kaugemal elavate vanavanemate, tädide ja onude fotod. Räägi lapsega nendest inimestest ning mõne aja möödudes osutab laps sõrmega mõnele pereliikmele ja ütleb tema nime.

Fotod on beebidele abiks ka siis, kui nad on vanematest lahus. Pane enda, oma partneri ja teiste väga lähedaste inimeste (ja lemmikloomade) pildid valmis ning näita neid lapsele, kui ta on kurb. Võiksid albumisse lisada ka pildid, kus te mõlemad tegelete lapse lemmiktegevusega. Kui oled lapse kellegi teise hoolde jätnud, võib fotode vaatamine aidata tal hetkelisest kurbusest üle saada.

Muusika

Lapsed armastavad laule ja muusikat. Ilmselt oled lapsele juba miljon korda õrnalt hällilaule laulnud. On olemas ka toredad laulud, mis hõlmavad liikumist nagu „Tibulaul“, „Ehitame maja“, „Kes elab metsa sees“. Näita lauluga kaasnevaid liigutusi enda peal või liiguta õrnalt rütmiliselt beebi käsi ja jalgu. Mõne aja pärast üritab ta ise kaasa laulda ja liigutada. Nii poodides kui mõnedes raamatukogudes (laenutamiseks) on saadaval spetsiaalsed CD-d või kassetid lastelauludega. Uuri, võibolla on su kodukohas ka beebide muusikaring.

Kaheksakuune laps peaks oskama:
1. Püsti hoides jalgadele toetuda
2. Ise küpsist süüa
3. Otsida mahakukkunud eset
4. Tõmmata sõrmedega tillukest eset ja seda rusikasse võtta (hoia ohtlikud esemed lapse käeulatusest eemal!)
5. Pöörata hääle suunas

Oskab ilmselt:
1. Võtta kuubikut või muud eset ühest käest teise
2. Toe najal seista
3. Protesteerida, kui püüad lelu ära võtta
4. Pingutada, et saada kätte kaugemal olevat lelu
5. Mängida nägu kätega kattes peitust
6. Kõhuli asendist istuma tulla

Allikas: www.babyzone.com ja raamat „Mida oodata: esimene eluaasta“

5 kommentaari

  1. Minu poja sai täna 8.kuuseks 🙂 ja oskab toe najal kõndida, kõhuli asendist istuma tulla, protesteerida kui mängukanni käest võtame, teeb kõik, kui tahab midagi kätte saada 😉 Roomab ammu juba. Vahest seistes laseb toest lahti ja katsetab, paneb proovile enda tasakaalu 😀

  2. Minul täpselt sama moodi. Paneb toe najal mööda tube ringi. 😀

  3. Reelika Järv Vasta

    Minu poja saab homme 8 kuuseks…ja ei püsi enam üldse oma voodis…seisab pidevalt seal püsti jne…mul roomab ka…tuleb pidevalt järgi:D…kaks kikut ka juba suus…

  4. Dagmar Rannak Vasta

    Minu poja on 7kuu ja 16päevane. Kohe-kohe hakkab käputama. Temal on juba 5 hammast suust. Leiba sööb ja porgandit riivib oma hammastega 🙂

Vasta kasutajale Reelika Järv Cancel Reply