Kategooria

Beebi

Kategooria

Esimene sünnipäev on ukse ees! Olulisem on see vanematele endile, sest laps sellest veel rõõmu tunda ei oska. Teda huvitab jätkuvalt maailma avastamine ning enda vajaduste teada andmiseks uute märguannete leiutamine.

Esimene sünnipäevapidu
Palju õnne! Su laps saab varsti 1-aastaseks ning sul täitub esimene aasta lapsevanemana. Lapse sünnipäev ja selle tähistamine on seega ka sulle kui lapsevanemale oluline. Kui laps on tundlikuma loomuga, võib suurejooneline pidu paljude külaliste, õhupallide ja tordiga peokangelase ära ehmatada ning suur pidu lõppeb pisaratega. Kas ja kuidas seda tähistate, on loomulikult teie otsustada, kuid arvestage sealjuures kindlasti lapse vajadustega.

Ehk on neist näpunäidetest abi:

• Kutsu külalisi mõistlikkuse piires. Mida rohkem inimesi, seda rohkem pinget tähendab see sulle ja lapsele.
• Kui ilm (ja aastaaeg) lubab, korralda pidu õues. Lapsed eelistavad avarust neljale seinale.
• Ära anna järele kiusatusele avada kingitused teiste laste ees. Beebidel ja väikelastel puudub n-ö impulsiivsuse kontroll, mis piirduks kohapealse viisaka imestuse ja kaasaelamisega. Kui nad märkavad huvipakkuvat kingitust, lähevad nad omavahel sellepärast kindlasti riidu.
• Kui otsustad palgata klouni, muusiku või kellegi teise külaliste meelt lahutama, arvesta eelkõige lapse võimaliku reaktsiooniga. Kui ta kardab (näiteks klouni), ära eelda, et ta saab oma hirmust üle oma sünnipäevapeol. Räägi lapsega esinejast ning hoia teda enda lähedal ning artistist turvaliselt kaugel.
• Anna lapsele sünnipäeva kooki maitsta. Isegi need emad ja isad, kes on kindlalt lastele maiustuste andmise vastu, annavad mingil hetkel järele. Miks mitte teha seda lapse esimesel sünnipäeval? Pagariärides on saadaval väikesed koogikesed, mida lapsed saavad ise käes hoida.
• Järgi lapse unerežiimi. Planeeri pidu nii, et laps saab oma tavalisel uneajal magada. See on oluline vältimaks peo lõppemist pisaratega.
• Lõbutse ka ise! Nagu juba öeldud, on see ka sinu pidu. Püüa peo ettevalmistusel ise võimalikult vähe teha. Osta valmistoit mõne toidupoe köögist, et nii sina kui ülejäänud perekond saaks peost täit rõõmu tunda.
• Salvesta üritus kaamera või fotoaparaadiga.

 Suurenev iseseisvus

Lapse iseseisvudes muutub nii tema enda kui sinu suhtumine. Ta ei ole enam väike tita, kes igatses pidevat süles kandmist. Praegu tahab ta ise maailma avastada ja palju ringi liikuda ning tal on mõnikord aega vaid kallistusteks, sedagi tema enda tingimustel. Laps tahab üha rohkem ise teha ning muutub kärsituks, kui sa kõik tema eest ära teed. Siiski vajab ta veel su täit tähelepanu. Sa ei pea aga alati sekundi pealt kohale tormama, kui ta sind hüüab. Praegu on hea võimalus anda talle mõista, et ka sul on oma tegemised ning et ta peab mõnikord veidi ootama. Kannatlikkuse õppimine on elus üks raskemaid ülesandeid.

Piiride seadmine

Nagu me juba küllalt oleme rõhutanud, on lapse tööks maailma avastamine. Mõnikord satub ta aga ohtlikesse olukordadesse. Lapsevanema tähtis ülesanne on järjekindlalt piire seada. Piiride seadmine hoiab lapse lõppkokkuvõttes kaitstuna, sest ta peab õppima, et maailmas on ohte, millest tuleb eemale hoida.

Piiride seadmine õpetab lapsele ka teistega arvestamist ning taktitundelist ja lugupidavat suhtlemist. Ühesõnaga, lapsele ei tohi alati järele anda. Selle asemel, et rääkida, mida ta teha ei tohi, tutvusta talle oskuslikult alternatiive – midagi sama põnevat, aga ohutumat. Või anna talle väiksem valikuvõimalus, nii et ta tunneks, justkui oleks kontroll tema käes.

Kaisuasjad ehk n-ö siirdeobjektid

Paljud meist mäletavad kaisuasju, mis olid lapsepõlves rasketel hetkedel lohutuseks. Selleks võis olla tekike, nukk, pehme mänguloom või midagi muud – peaasi, et see on lapse jaoks olulise tähendusega.

Eksperdid kasutavad kaisuasjadest rääkides mõistet „siirdeobjektid“, sest need on lapsele erinevate muutustega või üleminekueaga kaasnevatel raskustel abiks. Olgu selleks lapsehoidja vahetus või uude sõimerühma minek. Kaisuasjad seostuvad lapsele turva- ja kodutunde ning armastavate vanematega.

Praegu ei ole kõige õigem aeg last neist kaisuasjadest võõrutada, kuna paljud lapsed seisavad just selles eas silmitsi võõristustunde ning ärevusega üksijäämise ees. Kui aga laps tarib selle kaisuasja absoluutselt igale poole kaasa – igasse tuppa, õue ja linna, võib see sulle vanemana päris väsitavaks osutuda. Seda saab ennetada.

Üks edukamaid taktikaid on sätestada kindlad ajahetked, mil kaisuasja võib kasutada, näiteks magama minnes, emmele-issile head-aega öeldes, kurvastades, pärast kukkumist jne. Muul ajal võiks see tekike või mänguasi olla oma kindlas kohas, kust laps ta vajadusel kätte saab. Et laps suurt tekki kui kaisuasja pidevalt enda järel ei veaks, on mõned vanemad sellest väiksema lapikese teinud. Võibolla aga sind teki kaasa vedamine ei häirigi. Kuidas iganes otsustad toimida, ole järjekindel.

Uus unerežiim

Kaheteistkümnenda elukuu paiku (või tavaliselt paar kuud hiljem) muudab laps oma unerütmi. Senise mitme lühikese päevaune vahetab välja üks pikem. Laps lükkab lõunast tukastamist edasi ja pealelõunal keeldub teist uinakut tegemast. Ta võib päeva esimese une ka tavapärasel ajal teha, kuid siis pikemalt magada.

Mõned lapsed lähevad uuele unerütmile üle päevaga, teistel võtab see mitu kuud. Võibolla on sul mõistlik sekkuda ning hoida last hommikupoole kauem üleval, et pealelõunane uni pikem tuleks. Sellega võib kaasneda pahameel, kuna laps väsib. Lapse unerežiim võib muutuda ka sõltuvalt sellest, millal lasteaias või sõimerühmas päeva-und magatakse. Räägi lapse muutuvast unerütmist kasvataja või hoidjaga. Varsti saad iga päev kindlal kellaajal paar tundi iseendale pühendada.

Kaheteistkümnendaks elukuuks peaks laps oskama:

1. Käia, hoides mööblist (n-ö matkamine)
2. Kasutada uusi viipeid, et saada vajalikku

Tõenäoliselt oskab:
1. Mängida „patsu-patsu-kooki“ (käsi plaksutada) või lehvitada hüvastijätuks (enamik lapsi saavutavad need oskused 13. elukuuks)
2. Juua tassist iseseisvalt
3. Noppida üles pisikesi esemeid pöidla ja sõrmeotsaga (paljud lapsed ei omanda seda oskust peaaegu 15. elukuuni; hoia jätkuvalt ohtlikud esemest lapse käeulatusest eemal)
4. Seista hetkeks iseseisvalt (paljud ei omanda seda 13. elukuuni)
5. Öelda „issi“ või „emme“ kindlalt (enamik ütleb vähemalt ühe neist sõnadest 14. elukuuks)
6. Öelda ühe sõna lisaks sõnadele „emme“ või „issi“ (paljud ei ütle esimest sõna enne 14. elukuud või hiljem)

Laps õpib erinevaid mänge. Teiste omavanustega ta veel siiski koos mängida ei oska. Niikaua lugege koos raamatuid, anna talle pesukorvi sisu sorteerida ning ära muretse, kui ta veel kõndida ei taha.

Jagamine?
Kas tuleb tuttav ette: oled lapsega mänguringis, kus on teisigi temavanuseid lapsi. Sinu laps mängib ühe leluga, mida teine on märganud. See laps sirutub mänguasja järele, haarab kõvasti kinni ning tõmbab enda poole. Sinu laps teeb pahaselt kõva häält ning vaatab sulle abipaluvalt otsa. Sina ja teine lapsevanem sekkute ning üks teist teeb ettepaneku lelu jagada.

Selles vanuses lapsed on arengupsühholoogide sõnul veel egotsentrilised. Lapsed usuvad siiralt, et maailm keerleb nende ümber. Nad ei ole võimelised ümbritsevat teisest seisukohast mõistma. Seega ei ole selles vanuses lapsed veel diplomaatilisi oskusi omandanud ega oska teistega asju jagada.

See aga ei tähenda, et raiskad aega, kui seletad lapsele, et ta peab oma järge ootama või miks ei ole ilus teiselt mänguasja ära võtta. Lapsed õpivad läbi kogemuse ja teistega suhtlemise. Hetkel on nende ülesandeks oma uudishimu rahuldada ja maailma avastada. See saab võimalikuks läbi mängu.

Paralleelne mäng

Esmakordselt mängis beebi teisi vaadeldes, enne kui ta aktiivseks mööda-mööblit-matkajaks muutus. See toimus iga kord, kui sa ta enda või kellegi teise ette lamamistoolile panid. Kuigi ta ei mänginud otseselt ei teise inimese ega mänguasjadega, osales ta mängudes läbi vaatluse.

Varsti pärast seda, kui lapsed õpivad istuma ning nende sõrmede töö paraneb, hakkavad nad mängima testlaadi, n-ö paralleelset mängu. Seda tüüpi mängu näiteks on ülal kirjeldatud olukord mänguasjade (mitte)jagamisest. Kuigi lapsed ei mängi omavahel, istuvad nad kõrvuti ning jälgivad üksteise mängu oma leludega, sõnastavad selle tegevuse (enda jaoks) ning õpivad üksteise ideedest.

Sarnane olukord tekib ka siis, kui näiteks üks tüdruk mängib mänguautoga ning teine tahab kindlasti sama autoga mängida. Vanemad peavad olema nupukad, et olukord tasakaalukalt lahendada, toetades samas lapse mänguiha ning vältides nii kergesti tekkivat riidu lelu pärast. Üks variant (kui võõrustad rohkemal hulgal ühe-ealisi lapsi ja nende vanemaid) on võimalusel varuda rohkem ühesuguseid mänguasju (mänguautod, pallid jms).

Oluline on, et sa ei kiirustaks oma last seda tüüpi mängudest loobuma. Lapsed kasvavad paralleelsetest mängudest välja ning omandavad oskuse mõista jagamise põhimõtteid teiste lastega mängimisel.

Kõndimine?
Iga lapsevanema huulilt kostub kergendusohe, kui nende võsuke teeb iseseisvalt esimesed sammud. Lapsed hakkavad kõndima eri vanuses, see ulatus on üpris lai. Mõned alustavad kümnendal elukuul, teised ei ole selleks valmis enne 16. või 17. kuu vanuseks saamist. Olgu laps kui vana tahes, ilmselt on sulle juba küllalt nõu antud, kas laps peaks kingi kandma või mitte.

Üldiselt on lasteasjatundjad ühel nõul, et lapsele võiks jalanõud jalga panna, kui ta hakkab mööbli najal ringi liikuma või päris iseseisvalt kõndima. Lapsele sobivad jalanõud, mis on pehme tallaga ning painduvad, nii et labajalal oleks kindel tugi libisemise vastu.

Kui ilm ja maapind seda vähegi lubavad, lase lapsel võimalikult palju paljajalu käia, et jalalaba, pahkluu ja terve jala lihased tugevamaks muutuksid. Paljajalu on kindlam tunne kõndida, sest jalg haardub maapinnaga paremini. Enamik vanematest ostab jalanõud varem, kui peaks – sellele on lihtsalt raske vastu panna. Ära unusta, et lapse jalg võib aga pelgalt kuue nädalaga terve numbrijagu suuremaks kasvada.

Sorteerimine ja üksteise otsa kuhjamine

Kui pesukorv on juhuslikult lapse juurde jäänud, tead juba, kuidas laps seda ära oskab kasutada. Selles vanuses meeldib lastele erinevate asjade suurusi ja kujusid võrrelda, neid välja võtta ja tagasi panna ning eri tüüpi objekte teiste seast välja sorteerida.

Kui sa ei taha anda lapsele mängimiseks kodust pesukorvi, siis tea, et poes on müügil selleks spetsiaalsed mänguasjad. Lapse sorteerimistuhin võimaldab sul ehk isegi kohvipausi teha. Laps mängib samal ajal rahulikult põrandal ning üritab välja nuputada, millises kujuga auku see kuubik sobib.

Hea raamatu jaoks on alati aega

Ka kõige aktiivsematele lastele meeldib aeg-ajalt emme või issi süles istudes head raamatut lugeda. Nende mõistes tähendab lugemine lehekülgede pööramist, piltidele osutamist, raamatukaane tõstmist või sõrmega lehekülgede köitmiskohta tekkiva augu uuristamist.

Kuigi laps „loeb“ raamatut ehk mõne põgusa sekundi, ei tähenda, et ta sellest kogemusest kasu ei saa. Pikemaks ajaks ei suuda ta praegu lihtsalt keskenduda. Jätkake koos lugemist ning mõne aja pärast kuulab ta etteloetut juba pikemalt.

Lapsel kujunevad välja lemmikraamatud, mis räägivad teda huvitavatest asjadest. Ning sa loed samu jutte üha uuesti ja uuesti. Kui ta osutab mõnele sõnale või peatub mõnel leheküljel, korda seal kirjutatut aeglaselt. Tõenäoliselt ei korda ta neid sõnu järgi, kuid ta talletab info. Sage raamatute lugemine arendab lapse kognitiivseid oskusi, sealhulgas keele omandamist. Lisaks kujuneb lugemisest lapsele meeldiv ajaviide.

Üheteistkümnendaks elukuuks peaks laps oskama:

1. Upitada end kõhuli asendist istuli asendisse
2. Noppida ühe käe abil üles pisikesi esemeid (hoia need lapse käeulatusest eemal!)
3. Aru saada, mida tähendab „ei“ (kuigi sellega ei kaasne alati sõnakuulamine)

Tõenäoliselt oskab:
1. Mängida „patsu-patsu-kooki“ või lehvitada hüvastijätuks
2. Mööblist kinni hoides kõndida
3. Osutada või žestiga näidata esemele, mida soovib

Põngerjas matkab mööbli najal toas ringi ja tahab sinuga uusi mänge mängida. Mängige näiteks peitust, see on nii arendav kui lihtsalt lõbus ajaviide.

Otsi välja oma spordijalatsid
Kümnendaks elukuuks on lapsed tavaliselt väga liikuvaks muutunud. Sellega pead ka sina kohanema. Laste liikumisvõime hõlmab kiiresti roomamist, ükskõik, millisest asendist istuma vingerdamist ja võibolla isegi kõndimist. Ära looda vaid lapseturvalistele vahenditele (nagu uksestopperid, trepipiirded jms). Kuna liikumine, uurimine ja õppimine ongi lapse töö, pead temast alati sammukese ees olema.

Matkajad
Diivanilaud on täpselt sobiva kõrgusega, et laps saaks end selle najale püsti upitada, harjutada tasakaalu hoidmist ja astuda esimesed ebakindlad sammud. Laps matkab toas ühe mööblitüki juurest teise juurde. See pakub talle rahuldust, sest nii näeb ta objekti, mille najal turnib, saab end liigutada ja samas seda katsuda. Ta võib üritada isegi kummarduda ja teise käega maas vedelevat mänguasja haarata. Jälgi lapse näoilmet, kui ta laseb toest lahti ning seisab äkki iseseisvalt püsti. See on saavutus, mida kroonivad peatselt päris iseseisvad sammud.

Käimistool?

Kas teile kingiti katsikuteks käimistool? Või tõi heasoovlik sõber oma lapse pruugitu? Käimistoolidesse suhtutakse vastuoluliselt. Lapse arengu seisukohast eksperdid käimistoole üldiselt ei soovita, sest nende tõttu ei arene lihased, mida on tarvis iseseisvaks kõndimiseks.

Sisuliselt aitavad käimistoolid lastel teha asju, milleks nad on oma arengult niigi ise valmis. Käimistoolidega juhtub rohkem õnnetusi, kui ühegi teise lastele mõeldud mänguasjaga, eriti, kui laps liigub sellega trepimademe või köögis kuumade pottide läheduses. Need näited kirjeldavad ühepoolselt käimistooli ohtlikkust, kuid faktiks jääb, et selle vahendi abil liigub laps kiiremini edasi. Kuna laps seisab püsti, on tal suurem võimalus erinevate asjade järele sirutuda. See võimalus kombineerituna rahuldamatu uudishimuga võib lapsele kokkuvõttes ohtlikuks osutuda.

Kui sa lapsele käimistooli ei soeta, võid ühel hetkel avastada, et ta üritab mingit muud eset justkui käimistoolina kasutada (näiteks tavalist tooli). Need esemed on aga raskemad, ei veere ratastel ning nende abil ei ole võimalik koguda sellist kiirust kui spetsiaalsete käimistoolidega.

Ei rooma?

Kui laps veel ei rooma ega upita end püsti, oled põngerja arengu pärast ilmselt juba mures. Paljud lapsed, keda ei huvita suurem motoorne areng, vaid hoopis istumine ja vaikselt mängimine, on täiesti terved ja normaalsed. Sellistele põngerjatele meeldib vaadelda (kasvõi teisi, pidevalt liikumises olevaid eakaaslasi) ja uut informatsiooni koguda.

Tõenäoliselt hakkab su laps järsku roomama. Ära unusta, et mõned lapsed ei roomagi, vaid liiguvad edasi pepu peal, kõhuli või leiutavad täiesti uue mooduse edasi saamiseks. Mõned tõmbavad end püsti ja asuvad kohe mööbli najal edasi liikuma. Kui sellised lapsed kord liikuma hakkavad, õpivad nad seda tegema suuremal kiirusel kui neist aktiivsemad lapsed paar kuud tagasi.

Väga oluline on pigem toetada lapse individuaalset arengut, kui et sundida teda tegema midagi, milleks ta veel valmis ei ole. Kui siiski muretsed, konsulteeri lastearstiga, kes annab lapse arengule oma hinnangu. Meie soovitame nautida aega, mil ei pea lapsel pidevalt järel jooksma.

Peitusemäng ja asjade püsivus

Lapse mälu on sel kuul märgatavalt arenenud. Eriti on arenenud kognitiivne mälu, mis tähendab, et laps teab, et oled olemas ka siis, kui ta sind ei näe. Lastele meeldib mängida teatud mänge, mis õpetavad asjade püsivust.

Kui sa ei ole oma põngerjaga siiani peitusemängu (peidad näo käte taha) mänginud, teeb ta seda ise. Paljudele lastele meeldib tõmmata oma lemmiktekk üle pea, siis jälle ära ning kavalalt naeratada. Lapsele meeldib kui temaga kaasa mängid, näiteks imestad „Kuhu küll laps kadus?“. Kui laps ei alusta mängu tekiga, tee seda ise, kattes kätega silmad. Kindlasti teeb laps seda järele ning õpib ja mängib samaaegselt. Teine põnev mäng seisneb lapse lemmikmänguasjade teki alla peitmises. Ta õpib tekki ära võtma, et lelu kätte saada.

Nüüd mõistab laps, mida tähendab asjade püsivus ning võib ägedalt reageerida, kui ütled talle head-aega ja asutad end minekule. Ta teab, et sa oled kuskil mujal ja ilma temata. On väga oluline, et te lapsehoidjaga selgitaksite lapsele, et sa tuled alati tagasi. Laps saab sellest perioodist armastuse ja toetuse abil üle.

Märguanded

Tõenäoliselt möödub veel kuu või kaks, enne kui lapse suust selgelt esimest sõna kuuled. Siiski suhtleb laps sinuga juba ammu. Te võite kasutusele võtta kindlad märguanded, millega üksteise oma vajadusi kommunikeerida.

Näiteks kui laps istub söötmistoolis ning tahab sealt välja, õpeta talle, et ta tõstaks oma käed üles sinu poole. Samas ära unusta keelelist suhtlust ning seleta, mida laps selle märguandega parasjagu ütleb („Kas kõht sai täis? Tahad toolist välja tulla?“).Teine lihtne märguanne on käega hüvastijätuks lehvitamine. Kui lahkud lapse juures mõneks ajaks, ütle talle seda ning lehvita käega head-aega. Varsti lehvitab ta sulle vastu.

Kümnendaks elukuuks peaks laps oskama:

1. Seista, toetudes kellegi või millegi najale
2. Upitada end istuvast asendist püsti
3. Protesteerida, kui üritad temalt mänguasja ära võtta
4. Öelda valimatult „emme“ või „issi“
5. Peitust mängida
6. Lehvitada sulle vastu

Tõenäoliselt oskab:
1. Upitada end kõhuli asendist istuli asendisse
2. Mängida „patsu-patsu-kooki“ (käsi kokku lüüa) või hüvastijätuks lehvitada
3. Noppida ühe käega pisikesi esemeid (hoia ohtlikud esemed lapse haardeulatusest eemal!)
4. Käia, toetudes mööbliesemele (matkata)
5. Aru saada, mida tähendab „ei“ (kuigi sellega ei kaasne alati sõnakuulamine)

Laps muutub uudishimulikumaks. Seega muuda oma kodu lapsele ringi uudistamiseks ohutuks. Kuigi tundub, et laps muutub iseseisvamaks, on talle siiski oluline sinu lähedus ja teadmine, et oled vajadusel sealsamas.

Motoorne areng: ronimine
Kuna selles vanuses õpivad lapsed end püsti tõmbama, õpivad nad varsti ka ronima. See on küll teistsugune oskus, kuid nõuab samuti tugevat jalgadetööd, keharaskuse kallutamist ning käte kasutamist keha üles tõmbamisel.

Trepid on noorele ronijale sageli eriti vastupandamatud. Kuid treppidest alla liikumine on hoopis teistsugune ning selleks läheb vaja oskusi, mida beebi veel enne paari kuu möödumist ei omanda. Lapsevanemana pead eriti tähelepanelik olema, kui laps treppide poole liigub. Et õnnetusi vältida, on tungivalt soovitatav nende ette piirded panna.

Ohutus
Beebid on varmad nuputamaks välja viise, kuidas erinevate mööbliesemete peale ronida. Selles vanuses teevad ambitsioonikamad beebid katset ka voodist välja ukerdada. Pane voodipõhi kindlasti madalaimasse asendisse.

Kui voodi on seestpoolt ääristatud võrekaitsega ning beebi üritab sellele astudes kõrgemale ronida, oleks aeg kaitsed eemaldada. Nii võidad veidi aega, kuni laps nuputab uue võimaluse voodist pagemiseks. Sulle lohutuseks – enamikul beebidest ei õnnestu voodist välja ronida enne teist sünnipäeva ja mõnedel ei õnnestu see üldse. Lastele meeldib kööki uurida, eriti siis, kui sa parasjagu süüa teed. Kahjuks on see beebile ohtlik ruum, kui seda ei ole tema jaoks turvaliseks muudetud.

Tuletame ohtlikumad olukorrad ja kohad meelde:

• Ahi. Võimalusel lukusta ahjuuks. Eriti uudishimulikud beebid vinnavad end pliidi najale püsti ning võivad ahjuukse lahti teha.
• Lapse puusal hoidmine ja samal ajal supi segamine võib katastroofiga lõppeda.
• Ole ettevaatlik pliidil olevate kuumade pottidega, mille sangad on väljapoole nii et laps saab neid haarata. Võimalusel kasuta tagumisi pliidiplaate.
• Nõudepesumasin. Sama käib nõudepesumasina kohta, eriti kui selle sees on teravate äärtega sööginõud.
• Kapid. Hoia puhastusvahendeid lastekindla lukuga kapis

Köögi saab lapsele turvaliseks muuta nii:
• Kohanda üks kapp spetsiaalselt lapsele uurimiseks. Ta tunneb sellest kindlasti rõõmu.
• Anna lapsele mängimiseks ohutuid potte, panne ja mõõtetopse. Sel perioodil hakkab neid huvitama asjade üksteise sisse panemine.
• Võibolla meeldib lapsele suure puust või plastmassist lusikaga vastu potipõhja taguda. Pane tähele, kuidas laps hoiab lusikat ühes käes ning taob vastu potipõhja teise käega.

Tahke toit taas päevakorral

Lapsel on nüüd oma toidueelistused – teatud söögid maitsevad, teised üldse mitte. Vanematele ei ole võõrad olukorrad, kus laps loobib toitu kummalegi poole söötmistooli ning pigem mängib toiduga, kui sööb seda. Mõnikord tundub beebi täitmatult näljane, teinekord sööb vaevu paar suutäit. Esmakordsetel vanematel tekib sellistel juhtudel palju küsimusi. Räägi lapsevanematega, kellel on sama vanad lapsed. Küsi nõu ja vahetage kogemusi.

Iseseisvus – ka söögilauas

Laps tahab aina rohkem asju ise teha, muu hulgas ise süüa. Sageli ei ärritu beebi mitte seepärast, et toit ei meeldiks, vaid ta tahab seda ise süüa. Üks võimalus on anda talle kätte n-ö laste lusikas. Samal ajal kui tema sellega toimetab, saad sina teda edasi sööta.

Laps kasutab nüüd oma sõrmi üsna vilunult. Mõnikord on beebi tahkele toidule üleminek vanematele hirmutav – jääb kartus, et laps tõmbab sööki kurku. Alustuseks anna talle väikestes kogustes ja pehmemat toitu, mis suus kergesti laguneb (näiteks puuviljatükke või pehmeid hautatud köögivilju).

Toidu tekstuuril on samuti oluline roll selles, kuidas beebi selle omaks võtab. Oluline on minna puderjatelt ja püreestatud toitudelt üle pehmetele tahketele toitudele, et laps harjuks toidu erineva tekstuuriga ning õpiks sedagi sööma. Beebi saab jätkuvalt ka pudelitoitu või rinnapiima. Jälgi oma last ning otsusta tema valmisoleku põhjal, millal talle uutmoodi toitu pakkuda. Kui lapse organism vajab muutust, on ta tahkemaks toiduks valmis.

Turvatunne

Kuigi laps üllatab oma lakkamatu ringiliikumise ja uudishimuga, oled ilmselt märganud, et samas ei lase ta ka sind silmist. Sina oled tema n-ö kindlustus, mille najal ta julgeb ringi uudistada. Ta läheb küll seiklema, kuid veendub enne, et oled läheduses, kui ta peaks tahtma sult kallistust või sulle oma mänguasja näidata. Ta loodab sinu julgustamisele enne kui end uuesti seiklema asutab. Turvatunne on lapse iseseisvaks kasvamisel oluline. Ta on maailma avastamisest huvitatud vaid siis, kui teab, et oled läheduses.

Üheksakuune laps peaks oskama:

1. Tegutseda, et saada kätte mänguasja, mis on haardeulatusest väljas
2. Otsida mahapillatud eset

Tõenäoliselt oskab:
1. Upitada end istuli asendist seisma
2. Roomata või sellelaadselt ukerdada
3. Upitada end kõhuli asendist istuli asendisse
4. Protesteerida, kui üritad temalt mänguasja ära võtta
5. Seista, toetudes kellegi või millegi najale
6. Noppida ühe käega üles pisikesi esemeid (hoia aga ohtlikud esemed beebi haardeulatusest eemal!)
7. Öelda valimatult „emme“ või „issi“
8. Peitust mängida

Allikas: www.babyzone.com ja raamat „Mida oodata: esimene eluaasta“

Vaata lapsega perekonnaliikmete pilte, kuulake muusikat ja tantsige. Beebi armastab kõike seda. Lisaks hakkab ta end püsti ajama ning ulatub maapinnast kõrgemal olevaid asju kiskuma.

Peenmotoorne areng
Neil päevil on tital väga palju tegemist. Tema käed, nagu teisedki kehaosad, on pidevas liikumises. Ta suudab erinevaid objekte osavalt käsitseda. Beebi harjutab ning see oskus muutub üha täiuslikumaks, kui ta püüab asju haarata ja sõrmede (pöidla ja nimetissõrme) vahel uurida. Laps on õppinud kasutama oma nimetissõrme mänguasja väiksemate osade vajutamisel/lükkamisel ning väikeste kohtade uurimisel.

Sel perioodil hakkavad osad lapsed näpuga objektidele osutama. Samal ajal vaatavad nad sulle abipaluvalt otsa ja justkui küsivad „Mis selle mänguasja nim on? Kuidas ma selleni jõuan?“. Püüa üle olla kiusatusest lapsele kaugemal asuvaid mänguasju ise kätte tuua. Eemalolevad huvitavad asjad on ideaalseteks peibutisteks lapse liikuma meelitamisel. Kui ta ebaõnnestumise pärast ärritub, nihuta mänguasja veidi lähemale, siis ehk ulatab ta seda katsuma. Kindlasti räägi lapsele, mis asjaga tegu on. Ütle mänguasja nimetust minu korda, sest ta jälgib samal ajal su suu liikumist.

Oluline on tunnustada last kui võimekat indiviidi ja toetada tema arengut, muu hulgas probleemide lahendamise oskust. Kasuta arendavaid mänguasju, et konstrueerida olukordi, mida beebi saab hõlpsalt ja edukalt lahendada. Kui laps õpib ise erinevaid olukordi lahendama, toetab see positiivse minapildi kujunemist.

Motoorne areng

Nagu roomamise püüetest veel vähe oleks, võib ta nüüd üritada end ka püsti ajada. See ei ole siiski kerge, sest eeldab tugevaid jalgu. Lisaks peab beebi välja nuputama, kuidas end põlvedest painutada, kõrgemal olevast toest kinni haarata ja keharaskust nihutada.

End püsti upitades ei tea beebi, kuidas tagasi maha saada. Enamik lapsi esialgu sellest ei hooligi. Neile meeldib end nõkutada, ühe käega kinni hoida ja keharaskust ühele ja teisele poole kallutada. Kui laps aga ära väsib, vaatab ta abipaluvalt emme või issi poole. Räägi lapsele, kuidas end põlvist painutada ning pepu peale maanduda. Iseseisvalt ja sujuvalt tagasi maha istuma õppimine võtab mõne nädala aega.

Kui last enese püstiajamine ei huvita, ära muretse. Kasvuspurdid tulevad erinevatel aegadel. Kui beebit suurem motoorne areng ei huvita, ei hakka ta ilmselt veel mõnda aega roomama ega end püsti ajama. Kui siiski muretsed, konsulteeri lastearstiga. Meie nõuanne: naudi seda aega kuni saad!

Probleemid unega

See on tavaliselt aeg, mil lapsed hakkavad keset ööd üles ärkama. Nad võivad öösel korraga valjult nuuksatada ja siis tagasi unne vajuda. Nutmine võib ka kauem kesta. Beebi õpib sel perioodil oma keha kohta üha uusi asju. Ta õpib liikuma, seisma ja asju teistmoodi käes hoidma. Mõned vanemad avastavad, et laps ei püsi ka voodis üldse paigal – ta pöörab ümber, üritab roomata ja tõmbab end püsti.

Beebi võib unistele vanematele justkui hüüda „Ma tahan veel harjutada“ või „Ma seisan, aga ei saa enam kuidagi tagasi maha“. See on vanemate jaoks, kes arvasid, et nüüdseks on püsiv unerutiin saavutatud, ilmselgelt ärritav. Taas peab hakkama öösiti mitu korda üles tõusma.

Mänguaeg

Tita mõistab nüüd, kui vaatab fotol iseennast. Sama kehtib ka enese peeglist vaatamise kohta. Tore ajaviide on lapsega tuttavate ja lähedaste inimeste piltide vaatamine. Võid osta fotoalbumi ja koondada sinna kõik lapsele armsate inimeste pildid. Võid lisada ka kaugemal elavate vanavanemate, tädide ja onude fotod. Räägi lapsega nendest inimestest ning mõne aja möödudes osutab laps sõrmega mõnele pereliikmele ja ütleb tema nime.

Fotod on beebidele abiks ka siis, kui nad on vanematest lahus. Pane enda, oma partneri ja teiste väga lähedaste inimeste (ja lemmikloomade) pildid valmis ning näita neid lapsele, kui ta on kurb. Võiksid albumisse lisada ka pildid, kus te mõlemad tegelete lapse lemmiktegevusega. Kui oled lapse kellegi teise hoolde jätnud, võib fotode vaatamine aidata tal hetkelisest kurbusest üle saada.

Muusika

Lapsed armastavad laule ja muusikat. Ilmselt oled lapsele juba miljon korda õrnalt hällilaule laulnud. On olemas ka toredad laulud, mis hõlmavad liikumist nagu „Tibulaul“, „Ehitame maja“, „Kes elab metsa sees“. Näita lauluga kaasnevaid liigutusi enda peal või liiguta õrnalt rütmiliselt beebi käsi ja jalgu. Mõne aja pärast üritab ta ise kaasa laulda ja liigutada. Nii poodides kui mõnedes raamatukogudes (laenutamiseks) on saadaval spetsiaalsed CD-d või kassetid lastelauludega. Uuri, võibolla on su kodukohas ka beebide muusikaring.

Kaheksakuune laps peaks oskama:
1. Püsti hoides jalgadele toetuda
2. Ise küpsist süüa
3. Otsida mahakukkunud eset
4. Tõmmata sõrmedega tillukest eset ja seda rusikasse võtta (hoia ohtlikud esemed lapse käeulatusest eemal!)
5. Pöörata hääle suunas

Oskab ilmselt:
1. Võtta kuubikut või muud eset ühest käest teise
2. Toe najal seista
3. Protesteerida, kui püüad lelu ära võtta
4. Pingutada, et saada kätte kaugemal olevat lelu
5. Mängida nägu kätega kattes peitust
6. Kõhuli asendist istuma tulla

Allikas: www.babyzone.com ja raamat „Mida oodata: esimene eluaasta“

Beebi muutub aktiivsemaks ja suhtlemisaltimaks. Samas võib ta hakata võõrastama ning sinu külge klammerduda. Tea vaid, et see kõik on normaale, kuulub lapse arengu juurde ning „tabab“ lapsi erinevalt.

Füüsiline areng
Seitsmendal elukuul muutub istumine beebide lemmiktegevuseks. Suurem osa lastest suudab nüüd ilma toeta istuda. Igaks juhuks hoia toetavad padjad siiski käeulatuses. Kui laps näeb eemal huvipakkuvad eset, üritab ta ilmselt seda kätte saada. Istuvast asendist ettepoole viskumine on väga oluline liigutus. Samal ajal kui beebi ettepoole liigub, võib ta end ka põlvedel õõtsutada, et paremini eseme järele sirutuda. Ta saab aru, et suudab ka neljakäpuli olla. Selles uudses asendis õõtsutab beebi end edasi-tagasi, harjutades järgmiseks oluliseks liikumisvõtteks: roomamiseks.

Roomamine iseenesest ei ole verstapost, selleks on haardeulatusest eemal oleva eseme silmamine ning välja nuputamine, kuidas seda kätte saada. Mõned beebid roomavad kõhu peal, teised neljakäpukil, kolmandad tõmbavad end pepu peal (istuli) edasi.

Osa lapsi jätab roomamise hoopis vahele ning hakkab end püsti tõmbama ja seejärel kõndima. Praegu on su laps aga ülimalt rahul istumise ja ümbruse uudistamisega. Naudi seda, kuni saad, sest varsti ei püsi põngerjas üldse paigal.

Turvalisus
Praegu on õige aeg kodu lapsele turvaliseks muuta. Alustuseks kata stepslid seinas ja juhtmed põrandal katteriidega ning pane teravad esemed lapse haardeulatusest kõrgemale. Treppide ja teiste sarnaste kohtade ette pane piirded. On oluline, et ruum, kus beebi ringi uudistab, oleks talle ohutu, sest järgnevatel kuudel ta muud ei teegi, kui uurib kõiki nurki ja nurgataguseid.

Pole täpselt teada, kui aktiivsed ja uudishimulikud võivad lapsed selles vanuses olla. Ühe pere lapsed võivad samas vanuses erinevalt käituda. Ühe eest peab pidevalt asju ära panema, teravaid nurki kindlustama jne. Teine laps sama vanalt nii uudishimulik veel ei ole.

Vannitamise aeg
Praeguseks on laps beebivannist ilmselt välja kasvanud. Märg laps on aga libe ja vanemaid võib hirmutada mõte pesta teda suures vannis. Kui titale meeldib juba istuda, võiksid kasutada spetsiaalset vannituge või iminappadega vanni põhja kinnitatavat istet.

Sageli taolised istmed pöörlevad ning neil on turvarihmad. Nende abil teeb beebi suure vanniga turvaliselt tutvust. Ole siiski ettevaatlik ning ära lase last hetkekski silmist. Katastroofiks piisab väga lühikesest ajast ja väga vähesest veest.

Teine võimalus beebi vannitamiseks suures vannis on seda temaga koos teha. Ta tunneb end sinuga turvaliselt ning te mõlemad saade veemõnusid nautida. Mõõda vee temperatuuri oma küünarnukiga ja pane valmis vanniasjad (rätik, pesemise švamm, šampoon, seep jms). Võta beebi ettevaatlikult veest välja ja kata ta kiiresti rätikuga. Beebidele, kellele ei meeldi vannitamine, ei olegi sageli probleemiks muu kui ebameeldiv märja ja külma tunne.

Vannitamise muudavad põnevamaks mänguasjad: vett pritsivad ja vett imavad loomakujutised, plastiktopsid, mida laps saab üksteise otsa laduda ning veega täita ja siis tühjaks valada, ning loomulikult ei ole ükski vanniskäik täiuslik ilma vannipiiluta.

Võõrastamine
Kuuenda ja kaheteistkümnenda elukuu vahel ilmutavad beebid esimesi võõrastamise märke. Nüüd eristab laps kindlasti tuttavaid võõrastest inimestest. See on normaalne etapp lapse arengus ning iga laps läbib selle erinevalt.

Sinul on lapse võõrastamisest ülesaamisel oluline roll. Esiteks ei pea sa kellegi ees lapse käitumise pärast vabandama. Lapse reaktsioon ei tähenda, et peaksid oma vanemlikes oskustes kahtlema. Selle asemel räägi lapsega võõrast inimesest. „See on sinu onu Peeter. Ta on sinust nii palju kuulnud. Ta tahaks sinuga väga tuttavaks saada.“ Laps võtab võõra inimese palju kiiremini omaks, kui tajub sinu heakskiitu. Kui see inimene sulle meeldib, on kõik korras.

Sinu turvalises süles uudistab beebi võõra nägu ning kuulab tooni, millega sa külalisega kõneled. Anna lapsele ruumi ja aega harjuda. Kui see tundub lapsele sobivat, anna ta külalisele sülle. Ajapikku harjub laps võõraga.

Ärevus lahusoleku ees

Sel perioodil võib beebile sinust eemalolek senisest raskemaks osutuda. Ärevus eemaloleku ees võib ilmneda iga hetk pärast kuuendat elukuud, tavaliselt juhtub see aga pigem kaheteistkümnenda kuu paiku.

Oma lapsest eemalolek on ka vanematele oluline. Kui beebi on pahane või vanemates emotsionaalselt tugevalt kinni, võib eemalolek lausa südame murda. See tõstatab vanemates küsimused „Kas mu laps on ebakindel? On ta liialt sõltuv? Miks ta teisi ei usalda? Kas ma olen halb lapsevanem, kui tema juurest eemale lähen?“. Nii raske, kui see ka ei tundu, püüa mitte muretseda. See on lapse arengus normaalne etapp.

Eemaloleku lihtsustamiseks kasuta järgmisi strateegiaid:

• Jäta laps selle inimese hoolde, keda te mõlemad tunnete ja usaldate. Võõrastamine ja ärevus eemaloleku ees käivad sageli käsikäes. Veetke lapsehoidjaga koos aega, nii veendub laps, et usaldad seda inimest.
• Räägi lapsehoidjaga lapse erivajadustest. Kas tal on kindel magamistekk? Kas ta kasutab lutti? Milline on tema magamise režiim? Kuidas talle meeldib, et teda hoitaks? Kas tal on teatud esemete tähistamiseks kindlad sõnad?
• Kui oled lapsest regulaarselt eemal, püüa sellest rutiin teha. Lastele meeldib teada, mis ees ootab, nii tunnevad nad end turvaliselt.
• Alati, ka siis kui laps mängib, jäta temaga hüvasti. Ütle talle, et tuled tagasi ning et sa loodad, et ta veedab hoidjaga lõbusalt aega. Lahkumise pikendamine on kõigile raskem, seega ole enesekindel. Lapsel on palju parem olla, kui ta teab, et sa jätad ta hoidja hoolde hea tundega.

Seitsmekuune laps peaks oskama
1. Ise küpsist süüa
2. Teha puristavat häält
3. Rahulolevana koogata või laliseda
4. Sinuga suheldes palju naeratada

Oskab ilmselt:
1. Püsti hoides jalgadele toetuda
2. Toeta istuda
3. Protesteerida, kui võtad talt lelu ära
4. Püüda eemalolevat lelu kätte saada
5. Otsida mahakukkunud eset
6. Tõmmata sõrmedega tillukest eset ja selle rusikasse võtta (hoia väikesed ja ohtlikud esemed lapse haardeulatusest eemal!)
7. Laliseda, ühendades täis- ja kaashääliku ühendeid, näiteks ba-ba-ba, ga-ga-ga, ma-ma-ma, da-da-da
8. Oma käte taga peitust mängida

Sel kuul tähistate tervelt kuue kuu möödumist lapse sünnist. Võta korraks aeg maha ja mõtle, kui palju laps juba õppinud on, ja kui palju oled sina õppinud lapsevanema vastutusrikast ametit.

Füüsiline areng
Beebi on aktiivne: istub, keerab ja tõstab käed üles, kui tahab süllevõtmist. Loomulikult on ka väiksemamõõdulisi liigutusi, mida tema juures märkad. Laps õpib oma sõrmi kasutama, nii eraldi kui koos. Ta on juba selgeks saanud, et nendega saab asjadele virutada, asju hoida ja raputada ja eriti huvitavaid asju suhu toppida. Nüüd avastab ta, et nendega saab ka päris pisikesi objekte üles korjata.

Beebi silmavaade on terane. Ta märkab ka eemal põrandal lebavat rosinasuurust objekti. Käsi käib nagu reha üle väikeste asjade. Ta võib proovida kasutada asjade haaramisel pöialt ja nimetis- või keskmist sõrme. Enamikel beebidel ei õnnestu see täiuslikult enne paari kuu möödumist, kuid sellegipoolest pead olema nüüd palju tähelepanelikum. Elamine peab olema n-ö beebikindel ning pisikesed asjad ei tohi lapse haardeulatusse sattuda. Sest need jõuavad kohe suhu.

Samal ajal kui beebid lihvivad oma haaramise oskust, õpivad nad alles asjadest lahti laskma. Oled ehk märganud, kuidas beebi korjab midagi maast üles ning võtab seda ühest käest teise ja tagasi. Sõrmede töö väikeste asjade uurimisel paraneb ja areneb järgnevatel kuudel. Mõned titad eelistavad aga arendada suuremat motoorset liikumisvõimet. Ära unusta: lapsed arenevad erinevalt.

Sel perioodil muutub keeruliseks erinevate beebide arengu võrdlemine. Mõned beebid üritavad roomata, tõmmates end kõhuli asendis edasi. Teistele meeldib istuda ja lihtsalt ümbrust uurida. Kõik selles vanuses lapsed armastavad aga aktiivselt õppida, mida nad oma kehaga teha saavad. Olgu selleks siis töö sõrmedega või püüe roomata.

Suhtlemine
Paljud lapsed hakkavad kuuenda elukuu paiku lalisema. Võid kuulda isegi kauaoodatud „emmemmemmi“, „ammammi“ või „dadadad“. Sageli ütlevad lapsed kõige esimesena „dadada“. Sel ei ole mingit seost viitamisega emale või isale. Beebi harjutab erinevate täheühendite ütlemist. Mõnda aega korrutab ühte, siis jätab selle ning avastab enda jaoks teise.

Vanemaid muidugi huvitab, kas laps laliseb niisama või tahab sellega emme või issi öelda. Tõenäoliselt ei seosta ta omavahel inimesi ja häälitsusi, kuid jätka siiski tema tehtud häälitsuste kordamist. Varsti hüüab ta just sinu järele.

Söötmine
Kui laps istub söötmistoolis, võiks temaga koos välja sööma minna. Ettevalmistus on oluline,seega tee kodutöö hoolikalt ära.

Mõned nõuanded:
• Vali restoran, kus saad kohe istuma või kuhu saab kohti reserveerida.
• Veendu, et neil on laste söötmistoolid.
• Mine varakult kohale – hilised söömised ei lõppe beebidega tavaliselt hästi.
• Istuge akna alla või välja, kui see on võimalik.
• Inimeste möödakõndimine või autode sõitmine võib last häirida. Näiteks purskkaev oleks hea.
• Kui beebi sööb tahket toitu, pange see valmis niipea, kui maha istute. Beebi ei malda sööki oodata.
• Ära unusta, et beebile meeldib huvitavaid asju haarata, seetõttu ole ettevaatlik taldrikute, söögiriistade, soola- ja pipratoosi ja teiste laual olevate esemetega.
• Kui beebi valmistas söögikohas tõelise segaduse, korista niipalju kui saad ja jäta ettekandjale suurem jootraha.

Toiduallergia
Kui oled beebile juba tahket toitu andnud, jätkad seda sel kuul. Kui pole lapsele veel lisatoitu andnud, võiksid sellega alustada, sest varsti beebile rinnapiimast või rinnapiimaasendajast ei piisa. Paljud lapsed ei ole aga enne kuuendat elukuud tahkeks toiduks valmis.

Kui su perekonnas on esinenud allergiat või kui täheldad lapsel märke toiduallergiast, informeeri sellest oma lastearsti. Selliste laste puhul tasub tahke toidu pakkumisega viivitada. Toiduallergia sümptomid on: kinnine nina, kipitavad silmad, lööve ja kõhulahtisus.

Paku beebile toite, mis teadaolevalt pole allergeensed: kartulid, riisi- ja odrajahupuder ning kabatšokk. Väldi allergeenseid toiduaineid: marjad, piimatooted, šokolaad, tsitrusviljad, munavalge, pähklid, koorikloom ja soja. Vanematele, kelle perekonnas on toiduallergiat esinenud, on oma lapse allergia vältimiseks parim vahend lihtsalt teadmine sellest riskist.

Kuuekuune laps peaks oskama
1. Istuma tõmmatuna pead ja keha ühel sirgel hoida
2. Öelda „aa-guu“ või sarnaseid täis- ja kaashääliku ühendeid

Oskab ilmselt
1. Püsti hoides jalgadele toetuda
2. Toeta istuda
3. Hääle suunas pöörata
4. Teha puristavat häält

Allikas: www.babyzone.com ja raamat „Mida oodata: esimene eluaasta“

Laps avastab maailma ühe kiiremini – teeb suuga erinevaid häälitsusi ja naerab. Kui beebi istuma õpib, on peagi aeg tutvustada talle tahkeid toite.

Suhtlemine
Beebi on avastanud, et saab huulte ja keelega erinevaid hääli teha. Ta vaimustub suuga puristamisest ja mullitamisest, vahel ka siis, kui sööb või joob. Lapsele on need kõne arenguks olulised häälitsused. Tõenäoliselt kuuled sa samu hääli üha uuesti, sest beebi harjutab.

Teine kuldaväärt heli, mille beebi umbes nii vanalt kuuldavale toob, on naer. Enese teadmata teed midagi sellist, mille peale beebi esimest korda naerda kihistab. See on väärtuslik heli, mida lapsevanemad tahaks veel ja veel kuulda. Kõdistad beebi kõhtu ja räägid temaga titekeeles, et teda veelkord naerma ajada.

Teine võimalus beebilt naer välja võluda, on talle vastu naerda. Kas beebi naeratab, kui sa aevastad? Seda ilmselt naljaka heli ja aevastamisega kaasneva grimassi peale. Kui kordad heli, mis aevastamisega vallandub (umbes nagu „ha-kuu“), kõlab see samalaadselt beebide tavalise täis- ja kaashääliku ühendina („aa-guu“). Mõnikord kordavad beebid seda häälitsust üha uuesti. Korda sinagi.

Beebi naudib tähelepanu ning usub ilmselt, et peab sinuga olulist vestlust. Ürita aru saada, kas laps teeb mingit kindlat häält, kui tahab märku anda, et on näljane, väsinud või tahab mängida. Need on olulised helid, sest beebi õpib, kuidas sulle oma vajadustest märku anda.

Füüsiline areng (suurte lihaste motoorne areng)

Sel perioodil meeldib titadele, kui neid istuma pannakse. Nii näeb ta enese keha ja kõike huvitavat ümberringi. Tal on ilmselt veidi küürus (C-kujuline) selg ning enese püsti upitamiseks paneb ta käed ette. Iga päevaga muutub beebi tugevamaks. Aeg-ajalt võib ta end sirgu ajada ning ühe käega mänguasja järele haarata.

Beebile meeldib, kui istud tema juures. Vaata, kui uhke ta on, olles samas asendis nagu ta vanemad. Varsti on ta valmis istuma suuremal toolil ning ühinema perelõunatega. See on beebile suur samm beebile.

Füüsiline areng (peenmotoorne areng)
Kui laps istub kindlalt toolil, võid tunda kiusatust pakkuda talle tassist juua. Sel juhul anna talle kindlasti väiksem tass, millel on kaks sanga, kust laps saab kahe käega kinni haarata. Alguses läheb osa vedelikku kindlasti mööda, nii et lõug ja riided saavad märjaks. Pane tähele, samal ajal, kui beebi õpib tassist jooma, avastab ta ka, et tassi saab lennutada ning et see maandub kõva prantsatusega põrandale.

Söötmine

Neljanda ja kuuenda elukuu vahel kaaluvad paljud vanemad tahke toiduga alustamist. Lastearstid ütlevad, et kuuenda elukuuni saab beebi kõik vajalikud toitained rinnapiimast või rinnapiimaasendajast.

Ei ole olemas mingit kindlat kuupäeva, mil peaksid hakkama oma lapsele tahket toitu pakkuma. Mõned beebid on väga rahul ega taha muud toitu ka peale kuue kuu möödumist. Kuid sel ajal muutuvad osad lapsed uudishimulikuks, nähes, et nende vanemad söövad midagi muud ning tahavad seda samuti järele proovida.

Teatud märguannetest saab aru, kas laps on tahkeks toiduks valmis või ei. Sel perioodil märkavad lapsed sinu toitu, katsuvad taldrikut ja toitu sellel, uurivad seda tähelepanelikult ning üritavad suhu panna. Päris selge, et beebi on huvitatud, kas pole?

On ka mõned anatoomilised märgid. Beebi peab oskama kindlalt pead hoida. Kui ta seda veel ei tee, oota tahke toidu pakkumisega. Alguses võib beebi toidu keelega suust välja lükata. See refleks kaitseb teda tahke toidu kätte lämbumast ning kaob kuskil neljanda ja kuuenda elukuu vahel. Beebid peavad õppima ka, kuidas lükata keelega toitu tahapoole, et siis neelata. Laps peab oskama alumise huulega lusikalt toitu tõmmata.

Seedimise seisukohalt peab beebi soolestik tahkeks toiduks valmis olema, see tähendab valmisolekut toota teatud seedimist soodustavaid ensüüme. Siiski oled ilmselt uudishimulik, kuidas laps tahke toidu vastu võtab. Titadele on esimese tahke toidu kogemuseks olemas kindlad söögid. Mõtle toidu konsistentsi peale, see peab olema maheda maitsega ja kergesti seeditav. Vanematele meeldib tavaliselt alustada riisi või odrajahupudruga, mis on segatud rinnapiima või rinnapiimaasendajaga.

Teised levinud esimesed toidud on purustatud banaanid, kabatšokk, kartulid, õunapüree, pirnid ja porgandid. Võimalik on neid ise teha või ka poest valmiskujul osta. Soovitatav on alustada köögiviljadega ning pakkuda magusamaid puuvilju hiljem. Vastasel juhul võib beebi magusa puuviljasuhkruga ära harjuda ning tervislikud köögiviljad hiljem ära põlata.

Üheks osaks tahke toiduga tutvumisel on selle katsumine. See tähendab sõrmede ja terve käega kasutamist, et toitu näppida ja lõpuks üritada ise suhu panna. Millise piirini sa seda toidu uurimiseretke talud, on sinu otsustada. Ära vaid unusta, et kätega toidu katsumine on täiesti normaalne ning aitab beebil õppida lõpuks ise oma kätega toitu sööma. Nõuanne – pane lapsele suur-suur pudipõll ette, lase tal iseseisvalt uurida ning küüri ta lõpuks puhtaks. Head isu!

Viiendal elukuul peaks laps oskama:

1. Sirgelt püsti tõstetuna pead hoida
2. Kõhuli olles käte abil ülakeha maast lahti tõsta
3. Märgata väikseid, umbes rosinasuuruseid esemeid (aga hoia nii väikesed esemed beebi käeulatusest eemal!)
4. Rõõmust kilgata
5. Sirutada käe mingi eseme järele
6. Iseenesest naeratada
7. Sulle vastu naeratada
8. Haarata käeselja või sõrmeotste läheduses hoitavat kõristit
9. Istuma tõmmatuna pead ja keha ühel sirgel hoida

Oskab arvatavasti:
1. Pöörata (ühele poole)
2. Jalgadele toetuda
3. Öelda „aa-guu“ või sarnaseid täis- ja kaashääliku ühendeid
4. Teha puristavat häält
5. Pöörata hääle suunas

Varsti hakkab laps end ümber keerama. Kui ta on ärkvel, pane teda aeg-ajalt kõhuli, sest see tugevdab lihaseid, lisaks masseeri pisikest ning lugege koos häid raamatuid.

Mäng ja õppimine

Sel kuul vaata, kuidas laps sind jälgib. Beebi õpib, uurides su nägu, silmi ja näoilmeid. Kui ta virutab mänguasjale või hoiab kõristit käes, moodustuvad neuroühendused. Nii uskumatu, kui see ka ei tundu – needsamad närvide ühendused võimaldavad sel lapsel kunagi korvpalli mängida, aritmeetilisi ülesandeid lahendada või kitarri tinistada.

Jälgi beebit, et saada teada, millised asju talle teha meeldib. Kui beebile meeldib voodis lamada ja mänguasjadele virutada, lama tema kõrval ja räägi, millega ta parasjagu tegeleb. Kui talle meeldib püstiasendis olla, hüpita teda veidi ja räägi, mida ta näeb. Kõige paremini tead sina, mida su lapsele teha meeldib. Beebi huvisid toetades tunnustad tema unikaalset ja individuaalset arengut.

Laps ei ole hea raamatu hindamiseks kunagi liiga noor. Praegu naudib ta raamatut, katsudes selle tugevaid kaasi, üritades lehti keerata, vaadates sind kui talle ette loed, ja isegi lehekülgi maitstes. Beebi huvi raamatute vastu on hetkel põgus, kuid ka need viivud, mil ta raamatuga tutvub, jätavad igavese mulje. Jätka lapsega lugemist. Su hääle õrnus, eriti lauluviiside või rütmilise teksti lugemisel, lähedus, mida laps tunneb süles olles ja raamatu katsumise kogemus – kõik see on tema jaoks väga põnev.

Vali koos lugemiseks raamatud, mis on lühikese teksti ja jäigast materjalist lehekülgedega. Varsti huvitub ta häältest, mida sa esile tood ning objektidest, mida need häälitsused tähistavad. Peagi võtab ta ise raamatu ja ulatab sulle lugemiseks ning harjutab kuuldud täheühendeid üha uuesti.

Massaaž

Puudutus on võimas moodus toetada beebi varajast aju arengut ja tugevdada armastusväärset suhet. Beebi kallistamine, kui ta on ärritunud või pea silitamine, kui ta on magama jäänud, vallandab tegelikult lapse kasvuks olulisi hormoone.

Uuringud on näidanud, et beebid, kes saavad regulaarselt massaaži, võtavad kaalus kiiremini juurde ning magavad sügavamalt. Keha toodab kasvu pidurdavat stressihormooni nende beebide puhul vähem, keda regulaarselt masseeritakse. Muutes massaaži osaks beebi päevarutiinist, võid ühel päeval avastada, kuidas väikesed lapse käed mudivad sama hellalt sinu kangeid õlgu pärast rasket tööpäeva.

Motoorne areng

Kunagi sel kuul hakkavad titad end ümber keerama. Samas, nagu kõigi teiste arengu verstapostide puhul, keeravad osad beebid varem, teised hiljem. Mõningate uuringute kohaselt keeravad tänapäeva beebid end hiljem ümber, sest neid on hakatud selili magama panema. Põhjuseks on hällisurma ohu vähendamine. Siiski on oluline panna laps aeg-ajalt kõhuli, et ta saaks oma lihaseid treenida.

Esimest korda keerab laps tavaliselt kõhult selja peale. Ümmargune kõhuke võimaldab selle peal kiikuda ja selili veereda. See saavutus võib beebit ehmatada. Osad beebid kordavad seljale keeramist koheselt, teised ei tee seda enam nädalaid. Võid beebit julgustada, pannes ta kõhuli ning näidates talle lemmikmänguasja käeulatusest veidi eemalt. Lelu järele sirutades võib ta uuesti ümber keerata.

Hammaste tulek

Esimesed valged kikud ei tule välja veel enne mitme kuu möödumist, kuid mõnede beebide puhul annavad nad endast juba praegu märku. Päritavusel on siin suur roll, seega uuri, millal sinu suguvõsas lastel (ning sul endal ja su partneril) tavaliselt hambad tulid. Mõnel lapsel paistetavad igemed nädalaid enne kui hammas lõikub. Teistel ilmub kiku üleöö nähtavale. Hammaste tulekuga kaasnevad vaevused on titadel erinevad.

Hammaste tulekust võivad märku anda:
• Ilastamine (mis võib enne hammaste lõikumist nädalaid kesta)
• Kerge lööve suu piirkonnas – tingitud suurenenud ilastamisest
• Beebi hammustab kõike, et valutavaid igemeid masseerida
• Laps on öösiti sageli ärritunud
• Rinnast või lutipudelist keeldumine
• Kõrva sikutamine või põse hõõrumine
• Võimalik on ka madal palavik või kõhulahtisus
• Kui sulle valmistab muret, kuidas last hammaste tuleku ajal toetada, konsulteeri oma lastearstiga.

Neljanda elukuu alguses peaks laps oskama

1. Kõhuli lamades tõsta pead 90 kraadi
2. Kõva häälega naerda
3. Jälgida oma näost ligi 15 sentimeetri kaugusel 180 kraadi ühelt küljelt teisele liikuvat eset

Oskab ilmselt:

1. Püstiasendisse tõstetuna pead hoida
2. Kõhuli olles end kätele ajada
3. Haarata näppude juures olevat kõristit
4. Pöörata tähelepanu rosinasuurusele esemele (aga vaata, et sellised asjad beebi kätte ei satuks!)
5. Käe eseme järele sirutada
6. Rõõmust kilgata

Paljud usuvad, et kolmanda elukuu lõpp tähistab vanematele teatud etapi lõppu. Selleks ajaks on titad uue eluga kohanenud. See tähendab, et välja on kujunenud magamise, söömise ja mängimise režiim.

Beebi edastab nüüd vanematele selgeid signaale oma vajaduste kohta. Avastad, et võid sõpradele tunde rääkida, mis Su lapsele meeldib ja mis mitte ning kuidas ta siis käitub. See teadmine on kõigile vanematele äärmiselt oluline.

Lapsehoidmine
Lapsehoidmise peale hakkad mõtlema, kui plaanid tagasi tööle minna või vajaksid lihtsalt majapidamises veidi abi. Lapsevanemale võib see tunduda üks hirmsamaid otsuseid üldse.
Varu aega, et uurida erinevaid võimalusi: kas usaldada lapsehoidjat, viia laps sõimerühma või kasutada päevahoiukeskuse teenuseid. Lapsehoidja otsimisel intervjueeri kandidaate.
Ükskõik, millise valiku kasuks lõpuks otsustad, arvesta, et nii laps kui Sa ise vajate aega, et uues olukorras kohaneda.

 

Sina oled oma lapse ekspert ja tead, mis talle sobib. Lapsehoiul on oluline, et säiliks väljakujunenud rutiin. Pane kirja kõik, mis puudutab lapse unerežiimi ja söömisharjumusi.

• Kas beebile meeldib, kui talle lauldakse magama jäädes mõnd kindlat lauluviisi?
• Kas ta on rinnapiimal või saab pudelitoitu? (NB!)
• Kas talle meeldib, kui temaga hommikuti jalutamas käiakse?
• Kas talle on eriti meelepärane teatud asend?
• Kas ta tahab kohe pärast sööki õhu väljutamist maost ehk röhatamist?

Selgita kõiki neid punkte lapsehoidjale. Kui beebid teavad, mis juhtuma hakkab, tunnevad nad end turvaliselt. Mõned lapsed harjuvad hoidjaga kiiremini, teistel võtab kohanemine aega. Sama kehtib vanematele. Mõnikord võtab vanematel kohanemine rohkem aega kui lastel. Teadagi on lapse kellegi teise hoolde jätmine raske. Aga ära unusta, et lastel on võime oma vanema muret tajuda. Usalda sellise otsuse tegemisel oma kõhutunnet.

Hüvastijätmine on väga oluline, aga tee seda kiirelt ja lihtsalt. Seleta lapsele, miks Sa lahkud, kes temaga jääb ja millal Sa (või lapse isa, vanaema või keegi teine lähedane) tagasi tuled. Ka siis kui laps parasjagu mängib, ütle talle head-aega. Algul võid beebi Su lahkumise pärast pahane olla, kuid ta rahuneb.
Kui laps tunneb end hoidjaga turvaliselt ja armastatuna, avab see talle täiesti uue maailma suhetes täiskasvanute ja teiste lastega.

See võib muutuda väga rikastavaks ja nauditavaks osaks beebi päevast. Kuigi beebi loob uusi suhteid, ei asenda miski tema ja sinu vahelist sidet. Ja ära unusta, et lapsehoidmine annab nii sulle kui issile veidi vabadust.

Kaisuasjad ja lohutajad

Selles vanuses hakkavad lapsed inimesi ja teatud objekte ära tundma. Mõnedel beebidel on kaisutamiseks kindel tekike või pehme mänguasi. Võta see kindlasti lapsehoidja juurde kaasa, nii saab laps end vajadusel ise rahustada. Võid kaasa võtta ka enda ja issi pildid või pildid teistest beebile olulistest inimestest või loomadest.

Tugevamaks kasvamine

Püstiasendis peaks beebi kindlalt pead hoidma. Kõhuli asendis võib ta tõsta pead 45 kraadise, mõned isegi 90 kraadise nurga alla. Hoia beebit püsti ja lase tal enda jalgadele toetuda. Kas ta toetub keharaskusega mõneks hetkeks jalgadele?

Beebiga mängides pane teda erinevatesse asenditesse: toeta teda istudes, su rinna najal püsti seistes, aseta selili ja kõhuli. Talle võivad meeldida asendid, mille peale sa ei tulegi. Igal asendil on oma eelised ning annavad beebile võimaluse maailma teise nurga alt vaadata. Samal ajal treenib beebi oma lihaseid tugevamaks.

Esimesed mänguasjad
Sel kuul avastab beebi oma käed – kaks väga praktilist „mänguasja“. Need liiguvad, neid on kerge näha, käte otsas on naljakad väiksed sõrmed, mis mahuvad hästi suhu. Beebi alustab oma kätega mängimist, liigutab neid ja jälgib teraselt.

Käte enda ette kokku toomine ja kokkupanek on järgmine avastus. Varsti avastab beebi, et käsi saab vahendina kasutada – nendega saab põnevaid asju katsuda. Kui vanemad näitavad lapsele mänguasja, leiab põngerjas, et oma kätega saab ta sellest kinni haarata. Beebi võib hoida kõristit peos ja käsi liigutada ning kõrisemist kuulda. Sellele helile võib järgneda imestunud pilk: „Kas mina tegin seda?“

Sellest kogemusest algab põhjus-tagajärg õppimine. Areneb see osa ajust, millega beebi õpib, et tema tegudel on tagajärjed. Ilmselt üritab beebi järgmisena kõristit suhu panna. See kõik kuulub avastamise juurde – mida kõike saab ise ära teha.

Vii laps peegli ette. Mõned beebid võivad enda peegelpilti mitu minutit üksisilmi vahtida. Teised vigisevad ja naeravad. Peegelpildid on beebile suurepäraseks mänguasjaks. Julgusta teda ning räägi, mida ta peeglist näeb: oma nina, pead ja silmi. Talle meeldib tähelepanu ning kindlasti naeratab ta armsale näokesele peeglis vastu.

Kolmanda elukuu alguses peaks laps oskama:

Kõhuli lamades tõsta pead 45 kraadi.

Laps oskab ilmselt:
1. Kõva häälega naerda
2. Kõhuli lamades tõsta pead 90 kraadi
3. Rõõmust kiljuda
4. Käsi kokku panna
5. Iseenesest naeratada
6. Jälgida pideva pilguga oma näost umbes 15 sentimeetri kaugusel olevat eset, mida liigutatakse 180 kraadi ühelt küljelt teisele

Allikas: www.babyzone.com ja raamat „Mida oodata: esimene eluaasta“