Esimest korda oma lapsele otsa vaadata – see on kirjeldamatu tunne. Pärast üheksat pikka kuud ei saa sa oma väikselt imelt silmi pöörata. Elu kitsas emaüsas ning vaevaline tee seal välja on beebile oma jälje jätnud.

Beebi nahk

Ära ehmata, kui lapse nahk on punakas ja laiguline. Kui laps ei ole väga suurt kasvu, võib nahk ka kortsuline ja lõtv olla. Beebi käed ja jalad võivad ebaküpse vereringe tõttu sinakad olla.

Aafrika, India ja Aasia päritolu lastel võivad sündides alaseljal ja pepul hallid või sinakad laigud olla. Neid nimetatakse Mongoolia laikudeks ning tavaliselt kaovad nad esimese eluaasta lõpuks.
Beebi nahka katab lootevõie. Nina ja lõua ümbruses on väikesed valged täpid. Pea katavad õrnad juuksed. Võib esineda lanugot ehk villkarva kaelal, seljal ja õlgadel. Tavaliselt kaob see aga enne sündi.

Pea ja nägu
Beebi tuli just läbi väga kitsa avause – Sinu vaagna. Seetõttu on ta pea veidi asümmeetriline ja paistes. Silmad võivad samuti paistes olla ja nina veidi lömmis, kõrvad näevad samuti kummalised välja. Kui beebil on peas vähe juukseid, võid näha lõget (pehmem ja kinnikasvamata koht peas) pulseerimas.

Juuksed ja silmad
Kui beebi sündis juustega, langevad need karvad sageli välja ning kolme-nelja kuu pärast kasvavad asemele n-ö päris juuksed, mis ei pruugi üldse sama värvi olla. Esimese eluaasta jooksul võib ka silmade värv muutuda. Enamus Kaukaasia päritolu lapsi sünnib siniste silmadega. Aafriklased ja aasialased pärivad tumepruunid silmad. Pooleaastasena on enam-vähem selge, mis värvi lapse silmad jäävad.

Naba
Varsti pärast sündimist lõigatakse läbi nabanöör. Nabale jäävat könti tuleb edaspidi hoolikalt antiseptilise vahendiga (tavaliselt saialille tinktuuri ja nn briljantrohelisega) puhastada, kuni see ära kukub. Alles jääb väike armas naba.

Kuulmine ja nägemine
Uuringud on näidanud, et vastsündinud, kes kuulsid oma ema häält kõhus olles sageli, tunnevad sama heli ka peale sündi ära ning pööravad ema hääle suunas, kui ta räägib. Beebid reageerivad pehmele ja kõrgele helile ning rahustavale ja õrnale rütmile.

Esimestel päevadel on beebi silmad enamjaolt kinni, varsti hoiab ta neid pikemalt avatuna. Beebi tähelepanu köidavad kontrastsed mustrid ja ümarad kujud. Esimesel kuul näeb ta kuni 25 sentimeetri kaugusele – see on tavaline kaugus Sinu ja beebi näo vahel, kui temaga suhtled.

Haaramisrefleks
Beebi sünnib ellujäämisrefleksidega. Oled ilmselt tähele pannud, kuidas ta keerab pead ja otsib rinda või söögipudelit. Kui ta ehmatab, sirutab kiiresti käed laiali ja haarab Sinust kinni. Vee üks refleks on beebi tugev haare. Pane oma sõrm talle pihku ja tunned, kuidas ta kinni haarab nagu ei tahaks kunagi enam lahti lasta.

Mähkmeralli

Alguses vajab beebi väga sageli mähkmevahetust. Võta seda kui aega, et oma lapsega usaldusväärne suhe rajada. Ta vaatab Sind lähedalt, kuulab Su juttu või laulu ja tunneb Su õrna puudutust. See on emale ja isale intiimne moodus beebi vajadusi rahuldada ja samas muuta ta olemine taas soojaks ja mugavaks.

Päris suur kopsumaht
Vaatamata sellele, kui palju Sa end ka ette ei valmistaks, ükski vastne lapsevanem ei ole valmis kuulama oma lapse kõrvulukustavat nuttu üha uuesti ja uuesti. Paljud vastsündinud nutavad kuni seitse protsenti päevasest ajast. See on märguanne, et midagi on valesti.

Juba varakult hakkavad vanemad mõttes kontrollnimekirja pidama: millal beebi viimati sõi? Kas peaks mähkmeid vahetama? Kas ta peaks röhatama? On ta unine? Kas ümbruskond on liialt kärarikas ja ergutav? Jäta meelde, et nutmine on beebi peamine kommunikatsioonivorm ja sellele koheselt vastates annad väiksele mõista, et armastad ja hoolid temast.

 

Mida vastsündinu ilmselt oskab:

  • Tõsta korraks pead, kui ta on kõhuli (ainult järelvalve all).
  • Liigutada mõlemal kehapoolel nii käsi kui jalgu ühtviisi hästi.
  • Suunata pilk 20-40 sentimeetri kauguselolevatele objektidele, eriti Sinu näole.

Esimese elukuu lõpuks peaks beebi oskama:

  • Keskenduda näole
  • Kõhuli olles tõsta korraks pead

Oskab tõenäoliselt:

  • Reageerida mingil viisil uksekellale (või mõnele muule äkilisele helile) näiteks võpatades, nutma hakates, vait jäädes.
  • Kohaneda eelkõige tuttavate inimeste lähedal.
  • Jälgida hoolega inimest, kes temaga vestleb, ning imiteerib tema näoilmet.
  • Oskab eristada inimesi lõhna järgi (esimesest eluhetkedest alates), hääle järgi (paari esimese päeva jooksul) ja välimuse järgi ( alates esimese nädala lõpust alates).
  •  Ta leiab üles enda ees oleva helitekitaja, kuid ei leia selja taga asuvat. Pöörab hääle peale pea õigele poole, kuid ei leia heliallikat.

 

Lisa oma kommentaar